Miks testib Venemaa NATO õhuruumi?

Mida Venemaa president Vladimir Putin sellega taotleb, pole öeldud, kuid võimalikke eesmärke on mitmeid, kirjutab agentuuri Bloomberg kolumnist Marc Champion.

Esiteks, tuletada Euroopale meelde, et Venemaa on suurimaid tuumariike ja valmis jõudu kasutama. Teiseks, näidata Soomele ja Rootsile, kui nõrk on nende kaitsevõime ning hoiatada neid NATOga liitumise ja Balti riikide kaitsmise eest. Kolmandaks, näidata USA-le, et Venemaa sissetungile vastu astumine Ukrainas või mõnes muus endises Nõukogude Liidu liikmesriigis pole riski väärt. Ning et testida NATO kaitset ja anda oma sõjaväele võimalust harjutada reaalsetes tingimustes.

Oleme uuesti külma sõja poole liikumas, kuid selle reeglid ja parameetrid ei ole selged, kirjutab autor. Üks määrav aspekt sel perioodil oli, et üksteise asjadesse ei sekkutud – USA ja NATO jäid kõrvaltvaatajaiks nii Ungari kui Tšehhoslovakkia ülestõusudes. Putin tahab ka praegu USAga sellist vaikivat kokkulepet, väidab Champion.

Sellele vihjas Putin läinud nädalal Sotšis, meenutades Nikita Hruštšovi, kes kingaga ÜRO peaassambleel vastu lauda tagus ning kelle tegemistesse hoiduti sekkumast, kuna tema käsutada oli suur relvaarsenal. NATO õhuruumi testimist võib vaadata kui Putini kingaga vastu lauda tagumist, kirjutab Champion.

Uues külmas sõjas on oht selles, et Venemaa ja teiselt poolt USA ja Euroopa Liidu vahel valitseb täielik erimeel selles osas, kust lähevad eraldusjooned ja millised on mängureeglid.

Putini ja enamike venemaalaste jaoks ei ole Nõukogude Liidu lagunemise järel tekkinud riigipiirid tingimata püsivad. Nende uute riikide territooriumil elab palju venekeelseid inimesi ja Moskvast vaadates ei ole need päris õiged riigid. Need on viimased aastakümned olnud üleminekuriigid. Putini loodav Euraasia liit on üks katse see üleminekuaeg Venemaale sobivalt lõpule viia. See on Putini kolmanda presidendiaja olulisim projekt ja kõike, mis seda segab, käsitletakse rünnakuna.

Autori arvates on Venemaa üle hinnanud oma võimeid seda poliitikat ellu viia, kuid Putin teeb seda sellest hoolimata ja on realistlikult läbi kalkuleerinud ka tagajärjed. Ta on valmis aktsepteerima, et sanktsioonid jäävad Venemaa suhtes kehtima pikemaks ajaks. Ta näib isegi tervitavat seda, et riigi eliit järjest suuremasse isolatsiooni jääb. NATO õhuruumis heidetud väljakutsesse tuleb autori arvates suhtuda tõsiselt, ja seda eriti nõrkades Balti riikides.